|
Antud õigused
|
Avalik omand, üldkasutatav
|
Lubav tarkvara litsents (minimaalsed
piirangud kuidas mitte tarkvara kasutada)
|
Copyleft vaba tarkvara litsents
|
Vaba tarkvara litsents
|
Omanduslik litsents
|
Ärisaladus, kaubasaladus
|
|
Autoriõigus jaotamata
|
Ei
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
|
Õigus kasutada
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Ei
|
|
Õigus näidata
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Ei
|
|
Õigus kopeerida
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Tihti
|
Ei
|
Ei
|
|
Õigus muuta
|
Jah
|
Jah
|
Jah
|
Ei
|
Ei
|
Ei
|
|
Õigus jagada
|
Jah
|
Jah, sama litsentsi all
|
Jah, sama litsentsi all
|
Tihti
|
Ei
|
Ei
|
|
Õigus edasi, lisaks litsentseerida
|
Jah
|
Jah
|
Ei
|
Ei
|
Ei
|
Ei
|
|
Näited tarkvaradest
|
ImageJ, SQLite, AVG,
|
ToyBox, Apache Webserver
|
GIMP, Linux kernel, NetBeans,
|
Irfanview, Winamp
TeamViewer,
Google Chrome,
|
Microsoft Windows, Half-Life 2
Adobe Flash Player, PS3 OS, iTunes, Adobe Photoshop, Google Earth,
Mac OS X, Skype, WinRAR
|
World of Warcraft
(serveri pool)
|
Copyleft (sõnamänguline termin, mis on tuletatud
autoriõiguse inglise keelsest nimetusest „copyright" põhimõte on klausel
vaba kasutamise tagamise kohta. See tagab igale tarkvara koopia valdajale
õiguse teostada teatavaid seaduse alusel ainult autorile kuuluvaid õigusi.
Copyleft tugineb autoriõigusele: kui seadus ei annaks autorile rida ainuõigusi,
sh õigust lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt, ei
saaks autor oma teose ega sellest tuletatud teoste levitamisele mingeid
piiranguid seada.
Litsentsid jagunevad liht- ja ainulitsentsideks.
Lihtlitsentsi andmisel säilib litsentsiandjal õigus litsentsis nimetatud õigusi
ka ise teostada, ainulitsentsi andmisel mitte. Ainulitsentsi andmine ei muuda
varem antud lihtlitsentside kehtivust (nt kuni nende tähtaja lõpuni).
Kuna omandipõhise ja vaba tarkvara ärimudelid ja levitamise
õiguslikud põhimõtted on erinevad, siis tuleb nende puhul vaadelda laias laastu
kahte tüüpi litsentse. Omandusliku tarkvara puhul jäävad kõik varalised õigused
ühele isikule, kas arendajale või tellijale. Vaba tarkvara (mitte segamini
ajada vabavaraga) puhul kasutatakse copyleft ehk õigustest loobumise põhimõtet.
Viimase ulatus määratakse kasutatavas litsentsis.
Vaba tarkvara litsentsid on lihtlitsentsid, mis tagavad
igale litsentsitava tarkvara koopia valdajale vaba tarkvara neli põhiõigust
igale selle kasutajale:
·
mistahes eesmärgil kasutada;
·
uurida, tutvudes lähtekoodiga;
·
muuta ja parandada;
·
nii muudetud kui muutmata kujul levitada.
Litsentse, mis ei ole vaba tarkvara litsentsid, nimetatakse
omanduslikeks (ingl keeles proprietary).
Kui litsentsisaaja levitab ja/või edastab originaaltarkvara
koopiaid või sellest saadud muudetud tarkvara, tohib see levitamine ja/või
edastamine toimuda ainult vastavalt algse litsentsi tingimustele järgi või
autori poolt mõne muu kindlaks määratud litsentsi tingimustele. Seejuures
litsentsisaaja muutumisel litsentsiandjaks ei saa ta tarkvarale või sellest
tuletatud tarkvarale lisada ega kehtestada mingeid lisatingimusi, mis muudavad
või piiravad algse litsentsi tingimusi.
Ükski vaba tarkvara litsents ei kohusta ühtki selle alusel
litsentsitud tarkvara kasutajat lähteteksti jagama kellelegi, kellele ta ei ole
edastanud programmi täitekoodi või kellele ta ei ole programmi olulisi
funktsioone kättesaadavaks teinud. Samuti ei ole keelatud küsida teistelt
isikutelt rahalist või muud kompensatsiooni programmi koopiate levitamise või
programmi olulistele funktsioonidele juurdepääsu võimaldamise eest. Keelatud on
täiendava tulu nõudmine lähtekoodile juurdepääsu võimaldamise eest.
Kui tarkvarasüsteemi kõigi komponentide autoriõigused
kuuluvad ühele isikule, võib see isik (arendaja) oma programmi levitada
mistahes tingimustel. Kui aga programm sisaldab omanduslike või copyleft'iga
litsentside alusel levitatavaid komponente, mille autoriõigused kuuluvad
kolmandatele isikutele, on arendaja vabadus litsentsi valida piiratud nende
komponentide litsentside tingimustega.
Tellija, kes finantseerib tarkvarahanke oma vahenditest, on
vaba arendajaga kokku leppima mistahes litsentsitingimustes, mis on kummalegi
poolele vastuvõetavad. Kui hanget finantseeritakse muudest allikatest, võib
hankija vabadus litsentsivalikul olla finantseerija poolt piiratud. Näiteks on
EL toetuste puhul reeglina nõutav Euroopa Ühenduse Avaliku Litsentsi (EUPL)
kasutamine.
Keerukamad tarkvarasüsteemid koosnevad reeglina erinevate
autorite poolt loodud komponentidest ning süsteemi kui terviku litsentsimine
üheainsa litsentsiga ei pruugi olla võimalik. Sellisel juhul tasub hangitava
süsteemi erinevatele komponentidele rakendada erinevaid litsentsitingimusi.
NÄIDE:
Hiina kohus tunnistas süüdi 11 meest Microsofti tarkvara
piraatlusega, mis oli kestnud juba aastaid. Nad said karistada 18 kuu kuni 6 ja
poole aastase vangistusega. Piraatlusega tegelevate inimeste aastane sissetulek
oli rohkem kui 2 miljardit dollarit. (kopeerisid Microsoft tarkvara ja müüsid
pea identsete pakenditega jne, väga raske oli vahet teha võltsingul ja
originaalil). Microsoft leidis nende poolt tehtud kaupa 36-st riigist. Kohtu
dokumentidest tuli välja, et suurem osa 11nest inimesest olid lõpetanud ainult
põhikooli.
Chinese Court Convicts 11 in Microsoft
Piracy Case
Published: December 31,
2008
